Käisime La Molinal mägedel suusatamas. Hommikul kell 9 väljus buss kooli eest ning sinna sõitsime veidi üle poole tunni. Kuna meil endal suusavarustus puudus, pidime rentima. Seejärel uurisime kaarti. La Molinal on 4 erineva raskusega suusarada. Alustuseks läksime rohelisele, mis on ka kõige kergem. Mäkke jõudmiseks pidime sõitma suusatõstukiga üles. Siis ma mõtlesin küll, mida ma ometi teen. Sergi küsis, kas oleme enne mäesuusatamist teinud ning vastus meiepoolt oli ei. Kõigepealt rääkis ta veidi tehnikast ning näitas ette ja siis pidime meie kaasa tegema. Kukkumisi oli palju, väga-väga palju. Lõpuks jõudsime kuidagi mäest alla ning teine kord oli juba kergem. Kogemata sõitsin Karmenile selga, kuid see oli naljakas. Sergi muutkui kordas oh my god. Ta vist arvas, et me oleme ikka veidi paremad.. :D
Kui olime piisavalt rohelisel rajal harjutanud liikusime sinise raja juurde. Suusatõstuki pealt maha hüpates ma jäin kinni ning lõin oma käe ära. See oli valus, nii valus, et isegi pisarad tahtsid tulla.
Mul pole enam sõnu, et seda kõike kirjeldada kui lahe see oli. Muidugi oli palju ebaõnnestumisi, kuid ega see ei rikkunud päeva ära. Näiteks ühekorra sõitsin puusse. Ning kui ma jäin keset mäge kinni või sõitsin rajalt välja, oli Sergi see kes sikutas mu välja. :D
Vahepeal jõudis Jonathan Sergile helistada, et me kokku saaks. Ootasime ta ära ning seejärel suusatasime kõik koos. Sergi tahtis minna kõige järsemale mäele. Kuna ta ei tahtnud meid üksi jätta igaksjuhuks, läksime meie Jonathaniga teise raja peale. Minuarvates oli see väga järsk, sõitsin äärest äärde ning kukkusin koguaeg. Vahepeal sõitis Karmenile lumalaudur selga. Koguaeg pead ringi vaatama, ega kedagi ei tule, muidu võib veel kokkupõrge juhtuda. Sergi ootas senikaua mäe tipus kuni me alla jõudsime, kuna ta tahtis, et me teda filmiksime.
Kella ühest läksime kolmekesti Burger Kingi sööma. Pärast oli väga raske suusatada, kõht oli nii täis.
Selle pean ka ära mainima, et umbes 4- aastased sõitsid siin suuskadel. Uskumatu.
Käisime ära väga-väga kõrgel. Kui ma kirjutan, et väga, siis seda see ka tähendab. Ma ei julgenud tõstukilt allagi vaadata, sest me olime nii kõrgel. Ning see tõstuk erines teisest sellepoolest, et see liikus väga kiiresti. Sergi ütles, et kui jõuame ülesse peame kohe maha tulema. Meie saime ilusti maha, kuid Karmen kukkus. See oli õudne vaatepilt. Üks mees tormas kohe sinna ja vajutas ta pea alla, et ta vastu tõstukit ära ei lööks ning siis tiris ta sealt ära. Ehmatus oli küll suur. Aga siis läksime kõige lahedamale rajale. Mis sest, et veetsin iga oma vabahetke jälle maas. Karmen kukkus ka ühekorra, väga naljakas oli. Sõitist väikesest mäest ülesse ja kukkus tagasi alla. Kahju, et Sergi sellel ajal ei filminud. Aga lõpus läks mul üsna hästi. Püsisin püsti :D Kahju oli tagasi alla jõuda, oleks heameelega ühe korra korranud, kuid kuna aega jäi väheks saime ainult väikestel rajadel suusatada.
Ilmaga vedas meil tohutult. Polnud tuult ning päike paistis. Õhtuks saime endale punased põsed :D Arvan, et esimesega korraga läks meil väga hästi. Millalgi lähme veel suusatama kuid teisele mäele Nuriale. Ootan juba põnevusega! :)
Tagasi sõites oli bussis jube väsimus peal. Pidime poole kuuese bussiga Gosol- i tulema, kuid Lluis ütles, et reedeti läheb viimane buss pool 3. Seega pidime Sergiga Bergasse minema, kuna tal oli niikuinii muusikakool. Senikauaks läksime tema vanavanemate juurde ning ootasime teisi. Kell 8 sõime seal õhtust ning poole 11 jõudsime koju.
Esimene mõte oli, et nüüd lähen magama, sest väsimus oli tõesti suur.
Kuid päev oli parim!
No comments:
Post a Comment