Täna läksime hiljem kooli, kuna Gloria pidi arsti juurde minema. Buss väljus Gosólist 8.50 . Õnneks sai magada veidi kauem, pole küll palju, kuid midagi siiski. Bussis tuli jälle uni peale ning tukkusin veidi. Esimene tund oli meil mate, õnneks möödus see täna üllatavalt kiiresti. Siis oli meil vaba tund ja alustasime oma inglise keele slaidishow-ga. Nii huvitav on seda teha, loodan, et ka kuulata :) Seejärel oli lõunapaus, sõime Karmeniga oma võileiba (nüüdseks on ema saadetud leib otsas :( ). Keemias jätkasin oma raamatu lugemist, mis saab õige varsti läbi. Bioloogias tegime edasi oma inglise keelt ning tunni alguses Gloria kutsus meid välja, et me räägiks talle, kuidas meie vaheaeg möödus. Peale seda oli Tutorial. Meie läksime tundi alles poole pealt, kuna Gloria oli nii õelnud. Siis pidime skype- ima projektigrupiga. Ei lõppenud minu jaoks hästi. Kuid nüüd on kõik jälle korras.
Kui kodu uksest sisse astusime, oli terve restoran rahvast täis. Nuria palus Sergilt küsida, kas me saame neid aidata. Muidugi aitasime, mida paremat meil ikka teha oli. Pealegi oli mõnus ja viis mõtted ka eemale. Kuivatasime nõusid, koristasime ning katsime laudu. Kella viie ajal lahkusid viimased külastajad ning siis toimus suur lõunasöök koos vanavanemate ning mõningate teiste külainimestega. Arvan, et kokku oli meid kuskil 15.
Alustuseks sõime sibula taolisi või siis porru taolisi asju. Need on sellised pikad rohelised ja koor tuleb ümber võtta, seejärel kasta tomatikastme sisse. Mina sõin 5 või 6. Karmen umbes sama palju. Sergi, hull inimene sõid 45 tükki. Kõigepealt ületas vaevaliselt oma eelmise rekordi ning seejärel ei saanud pidama. :D Järgnes järgmine käik, liha. Mulle piisas sellest eelmisest ja lihtsalt vaatasin, kuidas Sergi suudab süüa. Karmen sai lõpuks maitsta valget veini, mida ta niiväga koguaeg tahtnud on. Üldse ta jõi päris palju, eks ole Karmen? :D (punane vein, valge vein ja šampus). Siis aitasime koristada lauda, kuid siis ütles Sergi meile, et istuge parem, et ma koristan ise ära. Me siis istusime ja niisama rääkisime juttu. Järsku pandi tuled kustu ja nurgast tuli väike valgus. Nad tulid meie poole koogiga, millel oli peal säraküünal ning 60 ning paberilipik millele oli kirjutatud Heleri and Karmen day ning koogilt ei puudunud ka küünlad. Nii armsad küünlad 6 ja 0. Täna on see päev, kus oleme siin olnud 60 päeva ja nad üllatasid meid koogiga. Pole sõnu kui armas see oli ning kui soojaks see seest võttis. Puhusime siis Karmeniga küünlad ära ning kõik vaatasid pealt ja plaksutasid. Selline tunne, et oleks nagu sünnipäev. Alguses arvasingi, et kellegil on sünnipäev, sest miks muidu koogil 60 on. Kook oli ka imehea. Tuju oli ka hea. Kõik oli niihea. Tegime pilte ja niisama lollitasime. Hiljem järgnes veel koogile pähklid ja küpsised, seejärel kohvi ja kuum šokolaad. Kõht on nüüd nii nii täis, et tänane õhtusöök jääb kohe kindlalt vahele.
Kokkuvõte tänasest päevast on siis selline, et algas enamvähem, vahepeal oli täiesti kohutav olla, kuid lõppes väga väga hästi. Meil on nii tore pere siin :)
No comments:
Post a Comment